ESTEVE

Sadamast

ESTEVE AS osutab stividoriteenuseid Paldiski Lõunasadamas ja Tallinna Vanasadamas. Pakume oma klientidele mitmekülgset ja kvaliteetset teenust konkurentsivõimelise hinnaga ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas.

• Jääkaart
• AS Tallinna Sadam eeskirjad ja tasud

Põhiteenused:

• Laevade lastimine/lossimine
• Kaupade ümberlaadimine veokitelt, vagunitelt, konteineritest
• Kaupade ladustamine kinnistes ladudes ja katmata laoplatsidel

Osutatavad tugiteenused:

• Tollilao, tolliterminali ja tolliagentuuri teenus
• Laevade agenteerimine
• Kaupade kaalumine (veokitel ja raudteevagunitel)
• Kauba radioaktiivsuse kontroll

Peamised käideldavad kaubagrupid:

• Ro-Ro kaubad
• Projekt- ja ülegabariidilised kaubad
• Puistekaubad
• Konteinerid

Teenuste osutamiseks ESTEVE AS-i kasutuses:

• 23 ha katmata laoplatsid ja kinnised laod 15000 m2
• mobiilkraanad tõstevõimega kuni 100 tonni
• portaalkraanad tõstevõimega kuni 40 tonni
• kahveltõstukid tõstevõimega kuni 25 tonni
• muu inventar, nagu konteinerlaadurid, frontaallaadurid, ro-ro vedukid jm
• väljaõppinud ja kogemustega meeskond

Sadam arvudes

Ajalugu

Sadamakohana on Paldiski ümbrus olnud kasutusel muinasajast saadik. Esimesed püsiasukad tulid Pakri saartele ja poolsaarele 13. sajandil, legendide järgi olid nendeks Rootsi prints ja tema saatjaskond. Paldiski eeliseid suurte laevade sadamakohana hakati täielikult ära kasutama 17. sajandil, kui Rootsi laevastik kasutas seda oma laevastiku tugipunktina.
Peale Põhjasõda tekkinud poliitilises olukorras sai Venemaale tähtsaks omada Balti mere põhjarannikul sõjalist tugipunkti. Sobiva sadamakoha otsinguil sõitis Vene sõjalaevastik läbi terve rannajoone ning valis tulevase sadama asukohaks Paldiski. Paldiskil oli teiste võimalike sadamakohtade ees kolm suurt eelist: ta on praktiliselt jäävaba, väga sügav (oluline suurte laevade jaoks) ning kaitstud tormide eest Pakri saartega. 1718. aastal asutas Peeter I Pakri lahte sõjasadama. Selle juurde tekkinud Rogerwiek’i asulale anti 1762. aastal nimeks Baltiyskiy Port (st Läänemere ehk Balti mere sadam), millest tuleneb linna nüüdne nimi.

19. sajandil tõusis Paldiski tähtsus kaubasadamana. Paldiski muutus Tallinna ja Peterburi eessadamaks, eriti talvel saadeti sealt mereveoseid edasi rongiga. Soodsaid sadamaolusid arvestades avati üldse esimene raudtee Eestis liikluseks 24. oktoobril 1870. aastal Paldiski – Tallinn – Narva – Gatshina lõigul. Mõneks ajaks kasvas kaubakäive koguni nii suureks, et Paldiski oli tähtsuselt kolmas kaubasadam Venemaal. Kuni Oktoobrirevolutsioonini oli Paldiski Venemaal üleriigilise tähtsusega kaubasadam.

Nõukogude okupatsiooni algusest 1939. aastal kuni 1992. aastani oli nii Paldiski linn kui Paldiski lõunasadam Nõukogude Liidu kinnise sõjaväebaasi ala. Vene vägede Eestist äraviimise käigus lahkus 1994. aastal Paldiski lõunasadamast viimane Vene sõjalaev.

1994. aastast kuulub Paldiski lõunasadam riigi omandis oleva AS-i Tallinna Sadam koosseisu.
Praegusel ajal on Paldiski Lõunasadam üks kiiremini arenevaid sadamaid Eestis.